Iga ema soovib parimat, aga uskuge, lastele on kõige olulisem ülev tunne peost endast – ootamisest, esinemistest, publikust, pidulikest riietest ja jõuluvanast. Ma ei ole näinud ärahellitatud väikest tegelast, kes kõige selle ilu peale lööks käed puusa ja nõuaks veel vägevamat kingitust.

12aastase lasteaiakogemuse põhjal pakun välja mõned mõtted, kuidas lastevanemate vahel ping­pongitavates kirjades kingivalikut ohjata.

  1. Kõige tõhusam on, kui kingi­kokkulepe sünnib sügisesel lastevanemate koosolekul, mille kutsel võikski olla kirjas, et jõulukingi valikul saavad kaasa rääkida ainult need, kes tulevad kohale. Ärge enne laiali minge, kui olete ühisele otsusele jõudnud!
  2. Tihti lepitakse kokku, et iga pere teeb ise oma lapsele kingituse ühiselt paikapandud summa piires.
  3. Leppige kohe kokku lapse kingikoti eelarve. Ei tasu tühja jaurata, kui rühmas on neid, kelle eelarve laeks jääb kümme eurot – ega sina ju teiste rahakotti näe. On peresid, kus võimalused on piiratumad. Kolmelapselises peres kulutada iga lapse kohta 25 eurot lasteaiapeoks tähendab ju kokku 75 eurot – jõulukuul on see suur väljaminek.
  4. Kui soovite rühmas teha ühist kingitust, oleks hea, kui korraldus­komitee suudaks kohe välja pakkuda kolm kingivarianti. Eelnevalt võiks sündida kokkulepe, et valitakse ainult nende kolme vahel.
  5. Loobuge plaanist sokutada kingikotti maiustusi, sest võite kulutada arutu aja kraaklemisele. Alati on suur hulk vanemaid vastu, küll põhimõtete või allergiate pärast, ning respekteerima peate mõlemaid.
Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu