Pigmendilaikude peamiseks tekkepõhjuseks peetakse liigset ultra­violettkiirgust, samuti on oluline roll pärilikkusel. “Valdavalt tekivad naistel pigmendilaigud 20–40 aasta vanuses ning suuresti on see seotud hormonaalsete muutustega,” ütleb dermatoloog Kadi Ristal. “Lisaks UV-kiirgusele on oluliseks teguriks rasedus ning hormonaalsete kontratseptiivi­de kasutamine. Pigmendi­muutusest on rohkem ohustatud tumedama nahatüübiga naised.”

Rasedusaegsete pigmendi­laikude ehk melasma oht on suurem neil, kes viibivad rohkem väljas. Pigmendilaikude tekkemehhanismid pole lõpuni selged, aga nende esinemine kuni pooltel rasedatel viitab naissuguhormoonide rollile. Seega võib pigmendi rohkenemine nahas olla seotud kõrgema hormoonitasemega raseduse ajal, eriti kolmandal trimestril. Kuid pigmendilaike võib tekkida ka pärast rasedust. Kuna suurimaks laikude esilekutsujaks on päikesekiirgus, ilmuvad need rohkem kevadel ja suvel. “Eriti hoolikad peaksid päikese käes viibides olema need, kel esineb soodumus pigmentatsiooni tekkeks perekondlikult või kel on tumedam nahatüüp,” hoiatab Ristal.

Hairlooki ilusalongi kosmeetik-koolitaja Evelin Lillemäe sõnul kaovad rasedusest tingitud pigmendilaigud üldjuhul poole aasta möödudes pärast sünnitust, kuid mõned võivad ka püsima jääda, olenevalt sellest, kui sügaval pigment asub. Enamasti asub see epidermise ehk naha pindmise kihi põhjaosas, kuid kõige püsivamad ja ravile raskesti alluvad laigud asetsevad dermises ehk pärisnahas.

Mida ette võtta?

Rasedus on naise elus periood, mil paljud nahaprobleemid (akne, pigmendilaigud) käituvad ettearvamatult ning kreemid ja salvid ei pruugi toimida nii, nagu on ette nähtud. Kuna lapseootuse ja imetamise ajal on pigmendilaikude ravivõimalused piiratud, soovitabki doktor Ristal pruunide plekkide tekkest pigem hoiduda – kasutades päikesekaitsetooteid ja vähendades UV-kiirgusega kokkupuudet. Lisaks on oluline vältida päikese­tundlikkust lisavaid preparaate ja ebasobivaid nahahooldusi.

“Oluline on kasutada vähemalt SPF 30+ kaitsefaktoriga päikesekreemi, mis sisaldab kaitset nii UVA- kui UVB-kiirguse vastu,” rõhutab dermatoloog. “Päikese­kreemidest võiks eelistada mineraalseid päikeseblokaatoreid (titaandioksiid ja tsinkoksiid).” Viimased sisaldavad ülipeent mineraalse titaandioksiidi pulbrit, mis moodustab nahale imeõhukese kihi ja peegeldab tagasi nii UVA- kui ka UVB-­kiirgust. Kuna titaandioksiid ei imendu sügavale, ei ärrita see isegi tundlikku nahka. Samuti tuleks looduslikku mineraalset päikesekaitsevahendit eelistada põhjusel, et see hakkab toimima kohe pärast pealekandmist, samas kui keemilised vahendid tuleb nahale kanda umbes pool tundi enne õue minekut.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu