Kuigi “suuruselt kolmas” kõlab ehk tagasihoidlikult, on Euroopa mõõtmeid arvestades tegu neli korda suurema alaga kui kogu Ühendkuningriik kokku. Seal leidub sõna otseses mõttes kõike – mitmekesisest loodusest eri kultuuride ja rahvasteni välja. Selle­pärast Kadrile (28) Kanadas meeldibki – perega reisida saab seal lõpmatult ning lapsed õpivad maast madalast sallivust, nähes, et inimesi on mitmesuguseid.

Kadri läks Kanadasse reisima 2009. aastal ja loomulikult ei osanud ta siis arvata, et tutvub seal oma tulevase abikaasaga. Kohtumine oli proosaline – juhtumisi üüris Kadri tuba samas majas, kus rentnikuks oli rongijuht Darrell (34). Tutvus jäi üürikeseks, sest kolmenädalase reisi järel sõitis Kadri kodumaale tagasi. Darrell aga tegi peagi ettepaneku, et järgmisena võiks tema Eestisse käima tulla. Kadri naerab, et mees tuli talle külla rangelt sõbrana, kuid nii see ei jäänud. Darrell aga tunnistab, et fotograafina töötav Kadri võlus teda kui äge ja hea naljasoonega naine, kes kõige muu hulgas mõistab ka hästi süüa teha. Nii käidi veel mõned korrad edasi-tagasi kahe riigi vahet, kuni justkui möödaminnes oli 2011. aastaks abielu sõlmitud ja sündinud esimene tütar Leanora (6), sõpradele Leenu. Paar on nüüdseks vanemateks veel kahele vahvale põnnile – Esmeele (3,5) ja Rubenile(0,5). Kadri ja Darrelli vahel tollal tärganud sõprus on tugev aga tänapäevani. “Oleme sarnased inimesed, loomult hästi rahulikud, ja meil on ühtmoodi huumorimeel. Saame hästi läbi, sest eelkõige oleme teineteisele parimad sõbrad,” tõdevad nad.

Mestiitsid – Kanada põlisrahvas

Darrell kuulub mestiitsidest kanadalaste hulka. Tema ja teiste mestiitside juured ulatuvad tagasi aega, kui eurooplased karusnaha ja hiljem kulla pärast praeguse Briti Columbia koloniseerisid. Paljudel prantsuse ja briti meestel, kes Uues Maailmas asju ajasid, oli tavaks võtta põlis­rahvusest naine. Neist suhetest sai alguse uus rahvas, keda praegu Kanada valitsus ametlikult lisaks inuittidele üheks kahest põlisrahvast peab.

Mestiitsidel on oma keel ja kultuur, muusika ja käsitöö, mille üle ollakse väga uhked. Samas on nende ajalugu kohati väga valuline – koloniseerimine tõi kaasa võitluse oma õiguste eest, rassismi ja põlise elukorralduse kadumise. Näiteks juhtus, et valged võtsid põlisrahvaste lapsed nende kodudest ära ja “tsiviliseerimise” eesmärgil panid nad lastekodudesse või võõrastesse peredesse ümber kasvama. See tõi kaasa mitmeid ühiskondlikke probleeme, lõi tugevaid lõhesid põlisrahvaste peredesse ja suhetesse valgetega. Valusad mälestused on senini visad kaduma. Uued põlv­konnad õpivad alles nüüd, et armastus ja perekondlik ühtekuuluvus on inimestevahelises suhtluses iseenesest­mõistetav ja kõik väärivad seda.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu