Kui midagi väga-väga oodata, nagu näiteks jõule, siis võib tunduda, et aeg on justkui seisma jäänud. Aga vahel näib hoopis nii, et aeg mängib meiega omamoodi mängu – käies sootuks tagasi.

Mida siis teha? Kas oodata kannatamatult aknal, et midagi tähtsat märkamata ei jääks? Või ühineda mänguga, et oodatud hetk kiiremini saabuks?

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu