Tervise Arengu Instituudi statistika järgi sai 32% ühe aasta vanustest lastest eelmisel aastal toiduks osaliselt rinnapiima. Seda on 6% võrra rohkem kui 2015. aastal. Kuue kuu vanustest lastest sai rinna­piima 71%, mis on samuti 6% võrra enam kui aasta varem.

Seitsmese Sophie ja pooleteiseaastase Hiie Ingi Kõu ema Kadi Kriit (36) imetab praegu oma pesamuna. Vanem tütar sai rinda isegi üle kolme aasta. Kuna ema käib nüüd tööl, siis enamasti maiustab pisitütar õhtuti-öösiti ning just nii palju, kui ise soovib. Imetamine on Kadil mõlema tütrega ilusti sujunud, ilma tissistreikide ja muude muredeta.

“Esimese lapse sündides tekkis küll ootamatult piimapais ja esimene poolteist kuud oli keeruline, aga edasi – imeline!” kiidab Kadi. “Poeg Vesse tuli ilmale kaasasündinud raske haiguse – gastroskiisiga, millega kaasneb lühikese soole sündroom. Temale tuli esimene pool aastat rinnapiima välja pumbata. Rinnapiima sai poja natuke veel ka siis, kui juba noorem tütar perre tuli. Aasta alguses ründas viirus poja südant ja me kaotasime ta, Vesse oleks saanud sügisel kolmeseks...

Kadi meenutab, et veel kuus aastat tagasi oldi Eestis arvamusel, et üle aastasele lapsele pole rinnapiima vaja, nõnda arvas ka nende laste­arst. Nüüd, noorema lapsega pole ema taolisi kommentaare samalt arstilt enam kuulnud. Ehk tõesti on juba ka siin hakanud rohkem teadmisi levima, loodab naine.

Jaapani eeskujul

Vanema lapse sündides polnud Kadi imetamisteemaga veel eriti kursis, aga aasta-paar plaanis ta titat ikka rinnaga toita. Just nii, nagu on kombeks Jaapanis, kus lapsuke sündis.

“Seal oli mul sõbrannaks Indiast pärit laste- ja naistearst. Esialgu ehmusin, kui kuulsin, et ta oma tütart kuus aastat rinnaga toitis! Siis aga hakkasin ise ka erinevaid allikaid uurima ja tuleb välja, et inimesel kui imetajal ongi loomulik anda rinda minimaalselt kaks ja pool aastat, ja kuni kuue-­seitsme aastani välja, kui piimahambad vahetuvad. See on järglaste kaalu, aju arengu, jäävhammaste tuleku ja immuunsüsteemi väljaarenemise põhjal välja arvutatud.”

Uurimine viis Kadi ka sellise mõisteni nagu rikkumata soolestik ehk virgin gut, mille järgi esimesel kuuel elukuul ei tohiks laps saada mitte midagi peale rinnapiima, et hoida sooleseinte struktuuri. “Edasi järgisime me näputoidu ehk baby-led weaning’u põhimõtet, et laps ise otsustab, millal ja kuidas ta süüa soovib. Põhitoiduks on vähemalt esimesel eluaastal siiski rinnapiim. Haiged pole mu tütred eriti olnud, kõrvapõletikud ja viirused kimbutavad pigem neid, kes lutipudelist imema peavad,” räägib Kadi.

Ta on veendunud, et mida kauem laps rinda saab, seda tugevam on kaitse haiguste vastu. Lapse immuunsus kujuneb täielikult välja alles kooliajaks. “On ka uuringuid, mis võrdlevad lisaks pudeli- ja rinnapiimalaste tervisele ka intelligentsust, aga need on juba pisut kahtlasema väärtusega ja seda pole ka eetiline võrrelda.” Samas pooldab naine põhimõtet fed is best ehk toit on peamine: kui last on vaja sööta muudmoodi kui rinna­piimaga, siis ikka nii, et ta saaks toitu ja kasvaks.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu