“Mees ei ole minu aken maailma,” põrutas fotograaf Hele-Mai keset toimetust. Kõik naersid, kuid nõustusid, et kõige koos tegemine pole tingimata armastuse mõõt. Meil oli jutuks minu matk koos nelja lapsega Kõrvemaale, telkides ööbimisega. Seiklus ilma pereisata, kel parajasti oli telekast käimas vuti-MM. Olen ju tihti öelnud siinsamas kolumniski, et võtke endale aega – kuid samasugune õigus on pere teisel poolel. Samas ei pea oma aja õigus lülitama kogu peret ooterežiimile. Ma ei saa öelda, et mulle on see arusaamine tulnud kergelt. Muidugi tuleb jälgida, et elud ei läheks eri rütmidesse, kus ühel poolel ongi ainult “oma aeg” ja teisel poolel kõik muu. Olen näinud perekondi, kus pereisa jookseb kui üksik hunt ringi, sellal kui ema lastega moodustab turvaliselt üheskoos tegutseva karja.

Käes on juuni, Eesti lühikese suve algus, ning tahaks, et lapsed veedaks pisutki rohkem aega õues. Eks laste õue ajamise projekti õnnestumine on kindlam, kui lähete sinna ka ise – paha ei tee see ju teilegi. Metsaskäigud ja matkamine annavad rõõmu. Lisaks on näiteks Lõuna-Eestis Sänna koolis viidud tubased tegevused soojal ajal õue. Miks mitte selle pilguga ka enda elukorraldust vaadata? Serveerida söök rõdul väikese piknikuna või oma hoovis? Eriti lahe oleks toitu õues valmistadagi. Väikestele poistele piisab lõkkest – juba ongi tore põhjus õues passimiseks – ning jälle on endalgi hea võimalus väljas olla.

Laste õue ajamise projekt õnnestub kindlamalt, kui lähete sinna ka ise – paha ei tee see kellelegi.

Ajakirjas pani kaasa mõtlema Kaire Talviste kolumn vatitupsu-põlvkonnast, keda inglise keeleruumis kutsu­takse lumehelbekesteks – need on meie enda hoole ja armastusega hoitud lapsekesed. Kasvatusteadlased jälgivad huviga, kuidas lapsevanemad, soovides kõige paremat, ei taha oma lastele kunagi pettumust valmistada. Sest hirmsad lapsepõlvetraumad võivad nende tulevikku varjutada. Ometi me teame, et ette võib tulla aegu, mil elu ainult pettumustest koosnebki.

Üks mu hea kolleeg ütleb, et tuleb julgeda elada. Seda mõtlen minagi, lastes lastel teinekord pettuda või võttes ette seiklusi, väljudes argirutiinist.

Ajakiri keskendub beebi arengule ja ainulaadsusele. Pakume nippe, kuidas mitte maha magada olulisi arenguverstaposte, seejuures asjatult muretsemata ja end teistega võrdlemata. Jagame suuri rõõme ja muresid lapse imetamisel ja magamapanekul.

Kaante vahelt leiad veel põhjaliku teejuhi, kuidas valida titale sobiv vanker ning milliste kriteeriumide järgi soetada turvahäll. Katsetame, kas beebit on mugavam kanda linas või kõhukotis. Mitu lugu räägib sellest, kuidas muutub pereelu teise lapse sündides ja mil moel beebiajal paarisuhet hoida.

Võta Beebi kaasa katsikukingiks või osta lapseootel sõbrannale!