Ühel hetkel põlvitas mu ees armas mees, kes tegi mulle kõige ägedama ettepaneku, teine hetk avastasin juba kaks triipu ja algasid ettevalmistused beebi tulekuks. “Mõtle, vaid aasta tagasi oli meie elu hoopis teistsugune,” ütlesin Märdile, kui jalutasime beebiga meie peagi valmivast kodust mööda. Tulid pangalaen ja oma kodu, mille sisustamine nüüd hooga pihta hakkab. Tõsi, ka suuremat autot oleks tarvis.

Praeguseks on beebi pea kahe kuu vanune. Paljud ütlevad, et esimesed kaks kuud on kõige raskemad. Eks ta nii ole jah, et hetkest, mil beebi sünnib, langeb ikka päris suur murekoorem peale. Kogu aeg on küsimused õhus. Miks ta nii vähe magab? Miks ta nii palju magab? Miks ta kaka selline on? Mis punnid need on? Kas tal on mingi allergia? Kas ma sõin midagi valet?

Teine kuu tundub juba palju rahulikum, on rohkem aega endale, jõuan süüa teha ja isegi juukseid värvida! Jess! Aga pean tõdema, et esimene kuu oli paras väljakutse küll. Esiteks, sünnitusest taastumine füüsiliselt ja ka vaimselt oli üsna keeruline. Teiseks on 24/7 su rindade küljes beebi, kellest sa veel päriselt aru ei saa, sest pole jõudnud teda veel nii hästi tundma õppida. See lõputu horisontaalses sundasendis olemine ajab vahel ikka hulluks. Aga toredaid trikke on selgeks õpitud. Näiteks kuidas saada ainult varvaste abil sokid jalga. Või kuidas saada kätte teisel pool voodit olev telefon, samal ajal kui beebi sööb.

Nutitelefonist rääkides – värskele emale, kes pidevalt imetab ja voodis lebab, on see nii parim sõber kui ka vaenlane. Ühelt poolt on tegemist tehnilise vidinaga, mis kiirgab kahjulikult ja kohe kindlasti ei mõju hästi ei beebile ega ka mulle endale. Nii mõtetes kui ka füüsiliselt võiksin ju olla beebi päralt, et ta tunneks rohkem ema lähedust. Või hoopis raamatu kätte võtta. Nii kerge aga on langeda dr Google’i küüsi, leiutada kogu aeg kõiksugu probleeme beebile külge. Tegelikult ei tasuks iga punnikese pärast kohe internetti tormata ja sellega endale muremõtteid juurde tekitada. Teoorias olen muidugi meister, aga praktikas kipub vastupidi olema! Aga samas on väga tore olla maailmaga ühenduses, ajada sõpradega juttu, tellida äpi kaudu süüa ja beebiasju või vaadata tujutõstmiseks Youtube’ist lollusi.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu