Kuidas beebiootus möödus?

Helen: Hästi, kuigi lõpp oli muidugi pikaldane. Iga beebi­ootus on olnud eri moodi, selle rasedusega käisin kuni 8. kuuni jõusaalis ja võtsin ka muudest rühmatreeningutest aktiivselt osa. Erinevalt eelmistest kordadest ei valutanud selg kordagi, sest olin viimase poolteise aasta jooksul fitness-treeningutega nii selja- kui kerelihaseid tugevdanud. Toitusin ka paremini ja tervislikumalt kui eelmise kahe raseduse ajal, tunnetasin rohkem oma keha.

Kuidas sünnitus läks?

Helen: Väga hästi. Esimene sünnitus kestis 16 tundi, teine 8 tundi ja kolmas 4 tundi. Joren sündis vette nagu vend Marlongi. Võrreldes eelmistega kulges kõik palju intensiivsemalt: valud olid kohe alguses tugevamad ja palju haaravamad.

Milline oli isa roll sünnituse juures?

Reigo: Sel korral läks kõik ääretult meeldivalt ja kiiresti – eks kogemusi on ka juba omajagu. Ei olnud suurt pinget nagu varasematel kordadel. Helen oli ääretult tubli ja teadis täpselt, mida teha. Minu rolliks jäi joogiveetopsi täita ning õigel hetkel rõõmupisar valada.

Helen: Mingil hetkel enne sünnitust mõtlesin naljaga pooleks, et ah, kolmas laps, ma võin üksi ka sünnitama minna – tean, kuidas asjad käivad. Aga kui see hetk päriselt käes oli… ma ikka ei kujuta ette, et oleksin seal üksi olnud. Emotsionaalselt on vaja meest kõrvale – vähemalt minule pakkus see suurt tuge.

Kuidas elu pärast beebi sündi algul välja nägi?

Helen: Umbes kaks nädalat olin täiesti vati sees, esimesed paar kuud püüdsin lihtsalt päevatoimetustega rea peal olla. Põhiline, et saaks kõigile söögid tehtud, pesu pestud ja toad kraamitud. Lihtsalt kulgesin omas rütmis. Joren liitus meiega suve alguses ja kuna sel ajal oli suurematel poistel lasteaiast puhkus, siis ei muutunud elukorralduses suurt midagi.

Milline on praegu argipäev?

Helen: Suuremad poisid käivad laste­aias ja lisaks on muusika­ringid, kuhu neid viima peab. Beebiga on kujunenud enam-vähem oma päevakava, aga sellest kinnihoidmine sõltub tuhandest asjast. Ütleks nõnda: suhtume päevakavasse loominguliselt. Keskmisele poisile Marlonile kujundasin kindlat päevarutiini ühe raamatu järgi ja rakendan ka Joreni puhul sarnast rütmi. Mul pole ükski laps iseenesest supermagaja olnud ja olen võtnud nõuks, et ju siis pean neile seda õpetama. Praegu ongi meil Joreniga see protsess käsil.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu