Brett (34) õppis Tartus ajakirjandust ning töötas ajakirjanikuna. Ühel hetkel otsustas ta jätkata filmitegemisega ja astus Itaalias Lõuna-Tiroolis asuvasse filmikooli. Seal kohtus Larsiga (37), kes õppis režissööriks. Mees oli Breti arvates väga sakslaslik – metoodiline perfektsionist, kes armastab omaette nokitseda, kalal ja jahil käia. Esimesel aastal piidles Lars Bretti silmanurgast, kuid lähenemiskatseid ei teinud. “Teisel aastal võtsin ohjad enda kätte,” naerab Brett soojalt. “Nii meist asja saigi!” Lars nöögib rahulolevalt vastu, et kuigi tal oli tegelikult plaanis endale rikas naine otsida ja kolme lapsega koduseks jääda, on temagi rõõmus, et just nii läks.

Peale kooli lõppu tekkis paaril küsimus, kuhu elama asuda. Sai kaalutud nii Berliini, Münchenit kui Hamburgi, kuid lõpuks otsustati Reini jõe kaldal laiuva Kölni kasuks. Praegune miljonilinn on küll üle kahe tuhande aasta vana, kuid ilmelt modernne. Reinimaa kultuuripealinnas on kümneid muuseume ja sadu galeriisid. Köln oma arvukate uurimisinstituutidega on oluline teaduskeskus, samuti üks juhtivaid elektroonilise muusika keskusi maailmas. Kellelegi pole võõras maailmakuulus Kölni vesi, mille loojad just seal linnas oma kunsti arendasid.

Kuigi Reinimaale kolides polnud kummalgi noorel tööd ja elu oli stressirohke, said mõlemad juba pool aastat hiljem endale tööotsa. Praeguseks on asjalikul naisel seljataga mitme mängufilmi monteerimine, samuti on ta noortele filmitegemist õpetanud. Poole kohaga on ta tööl ka avalik-õiguslikus televisioonis WDR, kus paneb vajadusel kokku nii uudiseid kui ka lühikesi dokumentaale. Lisaks avas Brett veebis lasteriietepoe, mis vaikselt kliente kogub.

Kõige keerulisem oli Bretil saksa keelega, mis tuli töö tõttu kiiresti selgeks õppida. Ta mäletab senini, kui raske tundus saksa keel itaalia ja inglise keele kõrval. “Ütlesin Larsile mitu korda, et ma ei saa hakkama. Aga siis kuidagi hakkas minema. Mul polnud lihtsalt valikut,” naerab ta.

Sakslastele meeldib rääkida rahast ja eriti sellest, kuidas raha kokku hoida. See oli Bretile võõras komme ja alguses harjumatu. Samuti tundus naisele kummaline, kuidas sakslased end kõige suhtes kindlustada püüavad. Ka nende perel on kõikvõimalikud kindlustused, alates elu- ja lõpetades hammaste kindlustusega.

Multikultuurne ja ratsionaalne

Köln tundus Bretile alguses inetu linnana – Itaalia linnade iluga võrreldes oli kontrast suur. See tuleb Kölni traagilisest ajaloost: 1940ndate alguses pommitasid liitlased linna maatasa, kümned tuhanded inimesed hukkusid. Kummalisel kombel sai Kölni tumekaunis katedraal, mis oma arhitektuurilt meenutab Milano oma, küll pommitabamusi, kuid jäi siiski püsima ning on nüüd hinnatud vaatamisväärsus. Fotod, mil kirik keset rususid nukralt püsti seisab, otsekui langenud sõpru igatsedes, meenutavad, et suured sõjad leidsid Euroopas aset vaid paar põlve tagasi.

Uuesti üles ehitatud Köln on nii suur, et inimesed seostavad end eelkõige linnaosaga, kus nad elavad. Brett kiidab, et tal on tuttav pagar ja lillepoodnik ning müüja, kellelt tellida värsket aedvilja. “Kui sul vahel sularaha pole, ütlevad nad, et pole muret, tood homme või ülehomme,” räägib ta rõõmsalt. Lars, kes pidi lapsena oma vanemate töö tõttu tihti elukohta vahetama, lisab, et Köln on esimene linn, kus ta tunneb end koos oma kallitega kui kodus. “Kölni jaoks peab olema silma, peab teadma, kust ilu otsida. Ise see linn sind pahviks ei löö,” ütlevad nad.

Kölnis elab palju välismaalasi, sest linn asub otse Euroopa südames. Brett pole end iial halvasti tundnud, et räägib aktsendiga või vahel puterdab. “Keegi pole mind kunagi seetõttu piinlikku olukorda pannud. Inimesed on siin hästi toredad, võõrad asuvad tänaval sinuga suvalisel teemal muhedalt vestlema. “Öeldakse, et kölnlased ongi ülejäänud Saksamaaga võrreldes avatumad, põhjendamatut kartust ja võõraviha esineb üliharva. Tänavakohvikutest leiab kõikvõimalike rahvusköökide hõrgutisi. Lapsed õpivad maast madalast, et maailmas on palju nahavärve ja keeli ning nende keskel elada on tore ja rikastav. Näiteks Lumi (3) kalleim sõber on rumeenia-saksa päritolu. “Kõik see on nii normaalne, et sellest ei räägitagi, kes kust pärit on,” muheleb Brett. “Ju ehk ka sellepärast, et Kölnis on Saksamaa üldist kliimat arvestades soojem.”

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu