Minu mõlemad pojad õpivad linna­lähedases väikekoolis, kus kasutatav e-keskkond Stuudium annab puudumise põhjusena võimaluse märkida ka “reis”. Oleme seda kasutanud päris mitmel korral, laste koolivahe­aegu nädalakese ette- või tahapoole pikendades.­ Tõsi, nii enne kui pärast reisi ja sageli ka reisi ajal on kaasnenud päris korralik õppimismahv, kuid reis on olnud seda väärt. Paljudes koolides, eriti eliitkoolides ei suhtuta reisimisse väljaspool koolivaheaega aga sugugi nii leebelt.

Signe Kapsi (44) kõik kolm last õpivad koolides, kus reisimine ja silma­ringi avardamine on üldiselt heas kirjas, aga ainult koolivaheajal. Vanem tütar Rebecca (18) lõpetab kevadel Tallinna reaalkooli, Robin (9) õpib sama kooli juurde kuuluva Kesklinna põhikooli teises klassis ning ­Rachel (16) Prantsuse lütseumi põhikooli lõpuklassis.

“Reisimine on ju vägagi maailmapilti ja silmaringi avardav kogemus. Nädal reisil võrdub paari kuuga koolipingis,” usub Signe. Nii ongi ta kõiki lapsi – vahel küll ühe-kahekaupa – võimalust mööda maa­ilma eri otstesse reisides kaasa võtnud. Tõsi, iga aastaga on see keerulisem, sest tema laste koolides on väljaspool koolivaheaega puudumine rangelt piiratud.

Kooliti erinev korraldus

Kui reaalkoolis on võimalik pikema koolivaheaja osas õpetajatega siiski kokku leppida, siis Prantsuse lütseumis on see ema sõnutsi keeruline. Samas saab ta põhjustest hästi aru ega heida koolile midagi ette. “Õppemaht on väga suur, mis tähendab seda, et kui pikemalt puududa, jääb õpilane teistest palju maha. Ja kui koolivaheaja pikendajaid on klassis mitu, on õpetajal keeruline programmi järgida,” arutleb Signe.

Tema arvates oleks siin kõige mõistlikum lahendus individuaalne lähenemine vastavalt õppeedukusele.

Siiani on Signe lapsi reisidele siiski kaasa võtnud, kuid kombineerinud selle nii, et minnakse valdavalt just vaheajal, millele lisandub paar päeva enne või pärast. Sellise väikse maha­jäämuse jõuab kenasti järele teha.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu