Hiljutises BBC eksperimendis riietati alla aastane Marnie poisiks ja Edward tüdrukuks. Laste ümber kuhjati mänguasju, et võõrad nendega tegeleks. Nii katses osalenud mehed kui naised hakkasid tüdrukuks riietatud poisile toppima karvaseid lelusid ja nukku, samas kui arvatavale poisile anti kätte selliseid mänguasju, mida saab kokku panna ja lahti võtta. Mänguasju, mis arendavad ruumilist taju ja loogikat. Kui osalejad hiljem teada said, et laste tegelik sugu oli riiete alla peidetud, olid nad ise ka oma soostereotüüpsest mängu­asjavalikust hämmingus, sest olid end teadlikumaks pidanud.

Ühel päeval võivad taolisest suhtumisest – mis pealtnäha ju pisiasi – tekkida murettekitavad lõhed. Praegu on need järgmised: põhikoolist väljalangejate seas on 60% poisid, bakalaureuse- ja magistrikraadi saajate seas on 70% naised. Anomaalia tipuks on Eestis sooline palgalõhe üle 22% naiste kahjuks. Riskeeriva käitumise pärast saavad mehed üle 70% suurema tõenäosusega õnnetustes surma kui naised, viimased teevad seevastu kaks korda rohkem suitsiidikatseid, ent poisid viivad enda omad kolm korda suurema tõenäosusega lõpuni. Meeste eluiga on pea kümme aastat lühem kui naistel, sest arsti juurde minek ja tervisekontroll on paljude silmis veel märk nõrkusest ja eba­mehelikkusest. Soostereotüüpsed hoiakud pole võitlus sugude vahel – kes on parem, kes on halvem –, vaid need haavavad mõlemat sugupoolt.

Mida arvame, mida teame?

Soostereotüüpiat hoiavad elus väär­uskumused ja hirmud. Mehed on Marsilt ja naised on Veenuselt – tõsi? Ei, vale. Kui mõtleme sugupooltest kui bioloogilisest paratamatusest, mis jätab naised ilma matemaatilisest üldistusvõimest, loogikast ja kaardilugemisoskusest, meestelt röövib aga tundemaailma ja empaatiavõime, ent annab vastu agressiivsuse, millega elus läbi lüüa, siis tuleks meil käed lootusetult rüppe lasta, sest midagi pole ju parata.

Uuringutest on aga selgunud, et poisid ja tüdrukud on sündides rohkem sarnased kui erinevad. “Neuro­teaduse perspektiivist vaadates on poiste ja tüdrukute sotsiaalsed ja emotsionaalsed erinevused justkui evolutsiooni külvatud seemnekesed, mida toidavad hormoonid, ent mis löövad õitsele sooliselt kõrgelt diferentseeritud ühiskonna kuuma päikese all,” ütleb põhjalikult laste aju arengut uurinud neuroteadlane Lise Eliot oma raamatus “Pink Brain, Blue Brain”.

Tegelikult on poisid beebieas emotsionaalselt isegi väljendus­rikkamad kui tüdrukud, ent juba paar aastat hiljem on pilt vastupidine – poisid on vähem ekspressiivsed ja veel paar aastat hiljem on nende nägudel tüdrukutega võrreldes vähem ilmekust. See tuleneb vanemate erinevast käitumisest. Näiteks tütardega on vanemad empaatilisemad, toetavad nende tundeväljendusi ja räägivad nendega rohkem – tulemuseks on sisekaemusvõimega sõnaosavamad tüdrukud. Poiste puhul kultiveeritakse pigem tegutsemist ja ennast kehtestavat käitumist, tüdrukute puhul kiidetakse viisakust ja sõbralikkust.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu