Igas tutvusringkonnas ja koolis on mõni selline laps, kes suuremas seltskonnas või klassi ees suudki lahti ei tee. Asi ei pruugi olla üksnes tagasi­hoidlikkuses, vaid häires, mida kutsutakse selektiivseks mutismiks. Enamik lapsevanemaid pole sellest kuulnudki. Teadlikud pole ka pedagoogid ning kahjuks puuduvad neil ka oskused vaikiva lapsega toime tulla. Halvemal juhul jäetakse laps klassi kordama – sest mida sellise kangekaelse või rumala lapsega ikka teha?! Ei aimata, et intellekti või vaimse arenguga pole siin mingit pistmist, laps võib olla keskmisest nutikam, kuid tal on tõsine tervisemure, mis vajab ravi. Last rääkima survestades võib ärevushäire aga hoopis süveneda.

Margiti (35) lapsed Pärtel (7) ja Lenna (5) (nimed muudetud) on alati olnud vaiksed ja tagasihoidlikud. Kuna Margit peab ennastki pigem vaikse loomuga inimeseks, ei pidanud ta seda sugugi imelikuks. Pärtel ja Lenna läksid lasteaeda alles siis, kui olid saamas kuue- ja nelja-aastaseks. Pärtel oli ka varem korra käinud, kuid kohanemisraskuste tõttu jättis ema ta koju, kuniks ka tütar oli lasteaiaküps. Lapsed pandi liitrühma, et nad saaksid olla teineteisele toeks.

Pool aastat hiljem kurtis õpetaja, et pole seni kordagi veel laste häält kuulnud. “Mulle tuli see täieliku üllatusena,” meenutab Margit, kuna poeg oli varem käinud Kullo keskuses kooliks ettevalmistavas rühmas ning tulnud seal kenasti toime. Ent tagantjärele ei meenunud emalegi, et lapsed oleksid võõras keskkonnas isegi omavahel rääkinud. “Hakkasin mõtlema, et tõesti, ma pole mitte kunagi nende häält väljaspool kodu kuulnudki. Vanaema ja vanaisaga ehk, kuigi väiksem ei räägi ka vanaisaga.”

Lasteaiaõpetajad paraku kuigi toetavad polnud, vanematele loeti ette, mida kõike selles vanuses lapsed peaksid verbaalselt oskama. “Mõistsime, et lapsed vajaksid ilmselt teistsugust lähenemist ning palusime abi Tallinna Perekeskuse psühhoterapeudilt, kellega olime juba varasemast tuttavad,” valgustab Margit pika teekonna algust. “Ta ei osanud meid esimese hooga aidata, küll aga viskas õhku diagnoosi – selektiivne mutism.”

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu