Sten (33) ja Anna (33) on lennuka rahvusvahelise karjääriga inimesed, kel seljataga elu- ja töökogemused Euroopas, Kagu-Aasias ja Lähis-Idas. Sten sündis Eestis, kuid juba viieaastasena emigreerus koos vanematega Nõukogude Eestist Rootsi. Lapsest saadik vanaema ja ema töö tõttu restoraniköökides aega veetnud, otsustas temagi minna õppima hotellimajandust ja toitlustamist. Kuna Lähis-Ida on külalislahkuse poolest maailmakuulus, leidis Sten, et seda ala on kõige õigem õppida Araabia Ühendemiraatides, kus on esmaklassilised hotellid ja restoranid. Nii sattus ta 21aastasena Dubaisse Jumeirah’ hotelliketi kooli.

Õppeasutuses kohtus ta oma tulevase abikaasa, sakslanna Annaga, kes oli samuti otsustanud, et õppida tuleb parimatelt. Samas seltskonnas liikudes ja pidudel käies kasvas sõprusest armastus. Sten nendib, et nende suhte tugevuseks on teineteise tasakaalustamine. Ise on ta impulsiivne ideede generaator, Anna aga ratsionaalne ja kahe jalaga maa peal.

Üle aasta tagasi, otse Steni sünnipäeval sündis neile tütar Elisa, kes aastaseks saamise ajaks oli teinud juba paarkümmend rahvusvahelist lendu ja külastanud seitset riiki. Sten, kes Rootsis üles kasvas ja oma sünnimaal pole kunagi pikemalt elanud, tunneb aga Eestiga tugevat hingelist sidet. Selle tunnistuseks on laitmatu eesti keel. Tema innustusel teeb ka Anna eesti keeles edusamme. Mees on kindel, et tütrele eesti keel võõraks ei jää ning varsti kuuleb ta Elisa suust sõna “issi”.

“Isaks olemine tähendab mulle eelkõige parima eeskuju andmist oma tütrele. Tahan talle õpetada maailma, erinevate inimeste ja kultuuride kohta võimalikult palju. Isana saan võimaldada tal edu saavutada, mida iganes ta teha tahab,” räägib Sten. Vanemad leiavad, et tütrel on õnn kasvada eesti, rootsi ja saksa identiteediga inimeseks, kelle lapsepõlv möödub hoopis Lähis-Idas. Anna rõhutab, et Elisa õpib multikultuurses keskkonnas ja pole vaja defineerida end kindla rahvuse, vaid inimlike omaduste järgi. “Temast tuleb maailmakodanik,” on isa-ema uhked.

Kohalikud ja välismaalased

18. sajandil kannatas Araabia poolsaar laastava põua käes. Rändrahvaste klannid, kes karjadega ringi liikusid, olid sunnitud Pärsia lahe kaldale paikseks jääma. Tänapäeva kuveitlased on nende hõimude järeltulijad. Nad ehitasid kindlusi, et end teiste nomaadide ja rändajate eest kaitsta. Nii saigi Kuveit oma nime, mis pärineb araabiakeelsest sõnast kut – kindlus.

Kuveidi rahvuslinnuks on pistrik ja Kuveit on esimene riik, kus kaamelite võiduajamisel on džokide asemel kõrbelaevade turjal hoopis robotid. Sealses maapõues on ohtralt naftat ja maagaasi, riik on maailmas suuruselt viies naftatootja. Samas magevett pole peaaegu üldse ja tarbevett tehakse soolasest mereveest. Mustast kullast tulev raha jaotatakse toetuste näol kodanike vahel. Enamik kuveitlasi tegutseb riigiteenistuses ja saab kõrget palka, mis teeb igast kodanikust justkui riigi osaniku. Kohalikud võimsad perekonnad ja hõimud on avanud hulga suuri rahvusvahelisi ärisid, mida Kuveidist juhitakse üle Araabia poolsaare ja terve maailma.

Umbes 70% Kuveidi elanikest pole kohalikud, vaid välismaalased, nii nagu Sten, Anna ja Elisa. Kuveitlased ise on kõrgelt haritud, paljud on õppinud välismaal ja pärast hariduse saamist naasnud kodumaale. Kuwait Citys on kohvikuid, väikesi poode ja restorane, erinevalt näiteks Dubaist, kus oma äride avamine on palju piiratum. Kuveidi elu on perekeskne ja tagasihoidlik. Inimesed on äärmiselt külalislahked ja teevad kõik, et välismaalased end koduselt tunneksid. Anna räägib, et jahedatel kuudel käiakse peredega piknikul ja rannas, kus vanemad lapsed korvpalli mängivad. Igas vanuses lastele leidub küllaga kursusi ja mängualasid.

Riigis on hästi toimiv tervishoiusüsteem. Võimalik on kõik, millest unistada oskad, välja arvatud alkoholi tarvitamine. Selle asemel eelistavad kuiveitlased hilisõhtul seltskonnaga süüa ja shisha’t (vesipiipu) suitsetada. Sten pole Araabia poolsaarele jäämist kunagi kahetsenud – nii Emiraadid kui ka Kuveit, kuigi üksteisest äärmiselt erinevad, on elamiseks suurepärased kohad.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu