Olles ise pooleaastase lapse ema, tean hästi, kui suurt peavalu võib lapse uni vanematele valmistada. Pidevalt on õhus küsimused: mis kell ta nüüd unne peaks jääma, kui kaua on maganud ja kas ta magab ikka piisavalt? Unekordade arv jääb aina harvemaks, nihkudes päevas kolmelt kahele ja edasi ühele.

Kui vastsündinud magavad tavaliselt palju ning võivad öö ja päeva isegi sassi ajada, siis 3.–4. elukuuks on päevane unerütm umbes kolme unekorraga juba enam-vähem paigas ehk laps magab üsna kindlakskujunenud kellaaegadel. Neljandal elukuul, kui lapse unemuster hakkab tasapisi sarnanema täiskasvanu omaga, võib uneplaan aga segi paiskuda, sest unne suikumine ja pikalt magamine on titale raskem. “Unetsükkel pikeneb seniselt 45 minutilt poolteise kuni kahe tunnini ja tsüklite vahetumisel kipub laps virguma ega oska alati ise taas uinuda, vajades vanema leebet tuge ja abi,” selgitab unekool.ee perenõustaja ja koolitaja Merit Lilleleht.

Umbes 6–9kuuselt hakkab laps senise kolme korra asemel magama kaks korda päevas, sealt edasi aga üks kord päevas umbes tund kuni poolteist. Kuidas aru saada, et lapse unetsükkel hakkab muutuma ja senine päevaunede arv väheneb?

Lihtne reegel ütleb: jälgi oma last. Tavaliselt annab tita ise märku, et unekorraldusse on tulemas üleminek. “Vaikselt tekib võimekus olla kauem aktiivselt üleval ning sobilik uinumisaeg nihkub varasemalt kellaajalt hilisemale,” ütleb Merit Lilleleht ja lisab, et nende praktika näitab, et vanemad kipuvad päevaunede vähendamisega pigem kiirustama. “Üleminekuetapp võib kesta paar kuud – mõnel päeval teeb laps näiteks kolm päevaund, vahel vaid kaks või juba ühe. Esimesena soovitame loobuda õhtuuinakust – see on ka hea viis nihutada õhtune uinumisaeg veidi varasemaks, et kindlustada lapsele vajalikud unetunnid,” soovitab Lilleleht.

Unegraafik muutub üleöö

Homöopaat, suhtenõustaja, terven­daja ja kolme lapse ema Janne Heinluht (32) on kogenud erinevaid unemustri muutusi. Oma esimese, nüüdseks peagi 11aastaseks saava lapsega ei olnud tal vajadust mingit graafikut järgida, sest toitis last rinnaga ja lapse nõudlus määras ka kõik rütmid. Laps oli hea magaja, oskab ema nüüd tagantjärele hinnata, kui kodus kasvavad poole­aastased kaksikud.

Eks kaksikud on erijuhtum igas mõttes ning nendega ei pruugi toimida need võtted, mis ühe beebiga on tehtavad. Janne räägib, et kolmandaks elukuuks oli beebidel mingi rütm tekkinud, aga kuna laste unekorraldust mõjutavad ka eakohased unetaandumise etapid, siis neljandast kuust paisati see pea peale. Viiendal-kuuendal kuul toimub uus arenguhüpe, titad lähevad hästi liikuvaks ja hakkavad selgelt inimestel vahet tegema. “See aeg on meil praegu käes,” ütleb Janne. “Viimased kolm nädalat ärkab emb-kumb beebidest iga tund ja nii ööpäev läbi. See on kestnud piisavalt pikalt, nii et ma olen juba leppimas – mu kaksikud on kehvad magajad,” ütleb Janne Heinluht.

Uneregressiooni ehk -taandumisena mõistetakse nähtust, kus seni hästi maganud laps ootamatult, ilma nähtava põhjuseta muudab oma senist unekäitumist, näiteks hakkab öösiti sageli ärkama või tekivad raskused päevaunne jäämisel, selgitab Merit Lilleleht.

Janne kaksikud beebid magavad päeval vaid õues, kui käru liigutada, ning üha sagedamini juhtub, et üks ärkab ja teine magab, nii et emal puhkepause ei teki. Janne toidab neid rinna­piimaga nõudluse järgi, ajaliselt on see täiskohaga töö ja energiakulult võrreldav korraliku jõusaalitrenniga. Naine ütleb, et pereväline abi on siin vältimatu, vastasel juhul lõppeks kaksikute imetamine väga ruttu.

Maarja Hanson (26) on kolme lapse ema ning teab unegraafiku muutustest nii mõndagi. Tema poeg võis magada kus iganes ja millal iganes, mingit kindlat rütmi tal enne lasteaeda minekut ei tekkinudki. Pesamuna on hetkel veel väike ja tema unedega ongi probleeme, kuid Maarjal on erksalt meeles esimese lapse unegraafiku muutus. Pikka aega magas tütar kolm päevaund kindlatel kellaaegadel, kuid siis järsku loobus hommikusest uinakust ning lõunauni nihkus ettepoole. “Meil juhtus see päevapealt ja jäigi nii,” meenutab Maarja.

Kui päevasel ajal sobis see nii emale kui tütrele, siis öösel oli vastupidi. “Peale uneplaani muutust tekkisid tütrel öösiti paanikahäired – alguses paar korda nädalas, siis sagedamini. Arsti sõnul võisidki need olla tingitud unegraafiku muutusest,” räägib Maarja. Lapse öiseid meeleheitlikke röökimisi, silmad kinni, tuli ette umbes pool aastat. “Lõpuks need kadusid, kuid selleks ajaks oli unegraafik jälle muutunud ja laps magas vaid ühe korra päevas.”

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu