Kas teile meeldis lasteaias magada? Huvitav, selle teemaga seostuvad paljudel täiskasvanutel kõige kirglikumad lasteaiamälestused. Mina olin kõva lõunaune magaja, sest jõudsin hommikul aeda isegi kasvatajatest varem, pisut enne seitset. Seevastu üks minu lastest, nüüd esimese klassi poiss Villem, püüdis iga lõunauinaku mööda saata nii, et kaks tundi kangestunult voodis lakke vahtis. Hästi ei õnnestunud. Mida vanemaks sai, seda uskumatumaid trikke mõtles välja, et lasteaiast pääseda. “Kas keegi kiusab teda?” tundsid spetsialistid ja peresõbrad huvi. ”Ei, talle lihtsalt ei meeldi lõunane magamine,” vastasin mina. Villem siiralt armastas nii oma kaaslasi kui ka õpetajaid.

Lasteaia lõunauinakuga seotud kirgedest räägib seekordses ajakirjas artikkel, mille vajalikkus selgus ka Pere ja Kodu Facebooki lehel pingest särtsuvat tagasisidet vaadates.

Mina olen igati magamise usku! Lapsed peavad magama väga palju. On suur asi, et sõimeealised kuni kuueaastased saavad lõunaajal lasteaias suigatada. Pidžaamad seljas, mõmmid kaenlas ja linade vahel. Nagu meie ajakirjaloost aga selgub, meeldiks lapsevanematele, kui koolieelikute ööuni oleks lõunaune võrra pikem, mis oleks hea harjumus kooliajaks.

Kuue- ja seitsmeaastaste puhul jääb lõunauinaku vajadus ajastusse, mil vanemad läksid varavalges vabrikutööle.

Kuue- ja seitsmeaastaste puhul jääb lõunauinaku vajadus ajastusse, mil vanemad läksid varavalges vabrikutööle. Minu lasteaias olid kõik kohal, kui raadiost kõlas kell seitse: “Gavariit Maskvaa!” ja keegi lastest ikka lõõpis: “Täna leiba ei saa.” Tänapäeval aga kogunetakse lasteaeda enamasti kella üheksaks. Mõnel pool ei peagi kindlaks ajaks minema.

Lapsevanemate arusaamist mööda on kohustuslik lõunauinak jäänud lasteaedade päevakavasse, et anda õpetajatele hingetõmbepaus. Aeg, mil majas on rahu ja vaikus – kes ei mõistaks selle vajadust! Ehk saaks aga päevakoormust jaotada nii, et õpetajatel tekiks muul ajal hingetõmbepaus? Olla pikemalt õues?

Meie väikses riigis, nii koolis kui lasteaias, on jäänud elu käima õpetajate seatud joonlauda mööda. Vanaaegse mudeli järgi. Samas, kui meie naaberriigis Soomes toimib haridus laste vajaduste järgi.

Püüame siis meiegi uuel kooliaastal märgata rohkem meie väikseid tegelasi!

Ilmunud on Pere ja Kodu lisaajakiri Kooli­eelik, mis on mõeldud emadele-isadele, kelle laps läheb kooli 2018. aastal. Aja­kirjas aitame hinnata, kas teie pere laps võiks sobida kooli, kus tuleb teha katsed, ning kuidas katseteks valmistuda. Lugemis- ja arvutamis­kiirabis anname nõu, kuidas laps koolieelsel aastal järjele aidata.

Samuti räägime erakoolidest ja põhjustest, miks otsustada erakooli kasuks. Milliseid mänge mängida ja milliseid vahendeid osta lapse peen­motoorika arendamiseks? Kuidas saada tähed-numbrid selgeks mänguga?

Kõikide ajakirja Koolieelik ettetellijate vahel loosisime välja 5 laste ristsõna Ripsik aastatellimust. Õnnelikud võitjad on: Pirjo Markov, Helle Kütt, Leelo Haav, Elena Rattur ja Triin Pinka. Palju õnne! Vormistame teile tasuta tellimuse.

Alanud on Pere ja Kodu oktoobris ilmuva erinumbri Meie Lapse Tervis ettetellimine! Vaata lähemalt ja telli: www.ajakirjad24.ee/meielapsetervis. Kõikide ette­tellijate vahel läheb loosi 5 sooja pleedi! Telli ja võida!