Esimesed korrad juhtusime sinnakanti juba siis, kui peres lapsi polnud ja reisi eesmärk oli kevadine jalgrattalaager. Oma mõnusa ja üsna vaikse oleku ning hea asu­kohaga on Cambrils ideaalne paik ka perepuhkuseks.

Kui üldiselt otsitakse reisides ikka uut ja põnevat, siis meile on sealne kant parim, kus perega pika talve jooksul tühjaks saanud akusid laadida. Hea toit, sõbralikud inimesed ja muidugi soe päike. Juba pärast esimest nädalat tunned end värskemana, seepärast oleme ikka ja jälle sinna tagasi läinud.

Seekord läksime Hispaaniat avastama viiekesi. Lisaks mulle ja pereisa Teedule olid meiega 8kuune tütar Jenni, 2,5aastane poeg Jens ja minu vend Carl Peeter, kes võttis koos Teeduga sihiks Costa Dorada parimad jalgrattamarsruudid, mis eelmiste kordadega olid juba mõnusalt tuttavaks saanud.

Hispaania on selles mõttes lahe maa, et ole sa lasteta või lastega, tegevust ja häid emotsioone leiad ikka. Kui varem olid meile rohkem olulised elamust pakkuvad restoranid ja vaatamisväärsused, siis nüüd, koos lastega seigeldes, oskame hinnata turvaliste ja mõnusate mängu­platside rohkust, sooja basseinivett või lahkeid silmi keset ootamatut nutuhoogu. Ja nagu meie pere pealt näha, saab seal hõlpsalt ühendada perepuhkuse ja aktiivse puhkamise – kõigi jaoks on midagi.

Kuidas kohale jõuda?

Hispaaniasse pääseb Eestist üsna lihtsalt. Kiireks päralejõudmiseks on parim valik näiteks Ryanairi otselend Tallinn–Girona. Olime seda võimalust aasta tagasi ühe lapsega juba kasutanud ja seekord teadsime, et ei taha öösel kohale jõuda. Eelistaksime varasemaid lende ja seega otsustasime ümberistumise kasuks. Nii viis tee meid Barcelonasse läbi Frankfurdi. Tagantjärele võin öelda, et see oli meile õige valik, sest päevased lennud möödusid lastega valutumalt – palju vähem tuli tegeleda üleväsimuse või rikutud unegraafikuga. Kui varem olen pooldanud pigem otselende, siis kahe väikse lapsega andis vahe­maandumine hea pausi – kõik said end sirutada ja liigutada, et siis hea tujuga lennukisse naasta. Olgu veel öeldud, et laste käru andsime kohe Tallinnas suurde pagasisse ja lennujaamades liikudes olid lapsed meil kandekottides seljal või kõhul. Seda lahendust ei tasu peljata ja kuigi varem olen alati lapsekäruga lennukini läinud, siis pean kandekotte isegi mugavamaks.

Teine pluss seekordse lennuliini valikul oli see, et Barcelonast Cambrilsi on oluliselt lühem maa kui Gironast, lühem autosõit lastega on aga alati võit.

Kuidas kohapeal liikuda?

Väga populaarne on Hispaanias auto rentida, kuid meie teadsime, et tegelikult meil kolme nädala jooksul autot vaja ei lähe ja ühistransport on mugavam variant ringi liikumiseks. Kuna meil olid kaasas ka sportimiseks mõeldud jalgrattad, lisaks veel kolme täiskasvanu ja kahe lapse asjad ning kahe lapse käru, siis oleks selle pagasi liigutamine rongiga olnud paras hullu­meelsus. Nii otsustasime kasutada meile uut lahendust ning tellida lennujaama vastu transfeer. Trasfeeri­firmat otsides soovitan internetis asja põhjalikult uurida – meie näiteks esialgsest valikust loobusime just teiste klientide kehvade kogemuste tõttu ning lõpuks valisime Ziptransferi. Kuigi väike kõhedus oli hinges, et kas lennu­jaamas ootab meid ikka nimesilti hoidev juht või mitte, oli hirm asjatu ning kogu liikumine Barcelonast Cambrilsi ja reisi lõpus tagasi toimus tõrgeteta.

Majutus

Costa Doradal on majutus­võimalusi igale maitsele – alates lihtsatest hotellidest, lõpetades villadega. Meile oli kõige olulisem, et lastega ja lastel peab olema mugav. Aasta varem olime peatunud kuurordi­hotellis Cambrils Park Resort ja kuna see oli juba siis ühe lapsega ideaalne, otsustasimegi sinna uuesti minna.

Cambrils Park pakub kolme tüüpi majutust: lihtsad bangalod, pisut mugavamad minivillad ja kõigi mugavustega apartemendid. Nüüd, pärast kõigi majutustüüpide oma silmaga üle vaatamist, soovitan väikeste lastega peredele just apartemente, kus elasime ka ise need kolm nädalat.
Esimesed paar päeva proovisime ka bangalot, aga külmad kivipõrandad ja üsna hämarad ruumid olid 2,5aastase ja 9kuuse lapsega võrdlemisi ebamugavad. Veel oli meile tähtis olla kinnisel territooriumil, kuhu suvaline inimene sisse ei kõnni ja lapsed sealt omapäi kuskile välja ei pääse. Kuurordi alal oli kõik vajalik olemas: pood, kus hinnad polnud ebanormaal­selt kõrged, oma väike pagarikoda, mitu restorani, spaa, mänguväljak ja mitu-mitu basseini – igaühele midagi. Kuna pereisa käis iga päev mitmetunnisel ratta­treeningul, oli mul kuurordis piisavalt mugav ka üksi lastega tegutseda. Kuigi ka imekena rand jääb vaid 500 meetri kaugusele, pean tunnistama, et lastega on mõnusam olla basseini ääres. Cambrils Park on avatud maist oktoobrini. Kes eelistab mahedamat ilma ja väga palavat ei ihka, sel tasub puhkus just maisse planeerida.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu