Nii juhtus tartlanna ­Ludmilla Alveriga (42), kes sünnitas üle aasta tagasi kaksikud Lisetta ja Lisanna (nüüd 1 a 3 k). Ludmilla on eluaeg olnud sportlik ja heas vormis. Looduse poolt on talle antud sale keha ja lame kõht, mille ta oli aastate­pikkuse kõhutantsutrenniga lausa täiuslikuks vorminud. Ludmillale ja ta elukaaslasele Jaagule oli lapseootus kauase unistuse täitumine, sestap ei mõelnud naine sel ajal kordagi oma figuurile ega muretsenud, kuidas kaksikute ilmaletulek seda mõjutab. Ta oli kindel, et treenitud kõhulihased tõmbuvad ise kiirelt tagasi, kui omalt poolt pisut kaasa aidata. Paraku see nii ei läinud.

“Ma ei kujutanud ette, et tulen sünnitushaiglast välja sama suure kõhuga, nagu sinna minnes. Kõht oli lõtv ja rippus ning oli selline veel kolm kuud hiljemgi,” meenutab naine oma esimest ehmatust. Kõige rohkem häiris, et esialgu tuli kõndides kõhtu käega kinni hoida ning end duši all pestes seda üles kergitada.

Et uuesti vormi saada, hakkas ta­ juba kuus nädalat pärast sünnitust tegema kõige tavalisemat kõhulihaste harjutust – selili lamangust istuli tõusu. Oma imestuseks aga märkas ta, et harjutust tehes kerkis nabapiirkond nagu piklik leivapäts üles, lamades tekkis aga keset kõhtu sügav vagu. “Isegi mees küsis, mis see veel on,” tunnistab Ludmilla.
Kui ta seitse nädalat pärast sünnitust naistearsti juurde läks, kurtis ta ka oma muret rippuva kõhu pärast. Tohter vastas kõhtu vaatamata, et kaksikute puhul võtabki selle tagasi­tõmbumine kauem aega. “Oleks ta vaevunud hetkekski mu kõhtu vaatama, oleks ilmselt märganud selle keskel olevat vagu või vahet, mis on märk sirglihase lahknemisest,” kahetseb Ludmilla. “Oleksin seda tol hetkel teada saanud, oleksin päevapealt lõpetanud välimiste kõhulihaste treenimise ja ostnud splindi (spetsiaalne tugivöö diastaasi puhuks – toim), mille kandmine aitab kiirendada lihaste taastumist.”

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu