Nii ma vastasin, keerasin teise külje ja magasin edasi. Ei, see polnud halenaljakas katse alustada teate-küll-mida ja mingit lutti polnud ka kuskil. Ilmselgelt olin omadega lihtsalt sooda. Ehk siis lugu sellest, kuidas üritasime beebit unekoolitada, aga põrusime täiega.

Hetkel on meil peateemaks igapäevased massaažis käigud ja mässamine magamisega. Saime tibu massaažis veidi pingevabamaks, aga see magamine! Oh isver-susver! Märt küsis minult hiljuti, kas mul on mingeid unistusi. Üks on – magada vähemalt kaheksa tundi jutti! Olgu, isegi viis tundi jutti oleks super! Uh, see tundub nii magus ja hea, kuid ilmselt ei täitu veel niipea.

Ka raseduse ajal ei istunud see magamine mulle kuigi hästi. Passisin öid üleval ja ega nüüd miskit muutunud ole. Kõik ütlevad, et maga siis päeval koos beebiga – nagu see oleks nii kerge! Pole kunagi osanud seda päeval magamise värki ja tundub, et isegi nüüd, rampväsinuna, ei tule sest midagi välja. Lihtsalt ei tule und, vaja sada muud asja ära teha ning selleks ajaks, kui miskit une moodi tekkima hakkab, ärkab preili juba üles. Seitsme kuu jooksul olen ehk paar korda päeval tukkunud.

Probleem on selles, et tibu on harjunud, tiss suus, magama jääma. Selleks, et ühest unefaasist edasi teise minna, vajab ta loomulikult rinda või lutti. Ta on harjunud sööma pigem öösel ja päeval vähem. Nii ma siis ärkan iga natukese aja tagant tema vääksumise peale üles. Kokku tuleb mul unetunde iga öö umbes kolm-neli. Mõnus!

Kuna magamatusest on nii kerge tulema kõiksugu väikesi lahkhelisid ja üldse on pidevalt zombi tunne, siis otsustasime, et see jant peab lõppema! Lugesime raamatut “Päästke meie uni”, pärast mida tekkis nii hea ja lootustandev tunne. Et kindlasti see töötab ja varsti magame, nagu homset ei oleks. Proovisime täpset päevakava, mis, ette­ruttavalt öeldes, oli tulutu, sest see näib sobivat pigem neile, kes titaga 24/7 kodus on. Panime lapse igaks magamiseks oma voodisse, mitte ei jätnud meie voodisse. Mõtlesime, et luti viskame nurka, sest see pole muud kui tissi aseaine, ja laseme tital üksi uinuda. Loomulikult oli ta sellest äärmiselt ärritunud ja röökis kolm ööd-päeva. Ta polnud oma elu jooksul kokkugi nii palju nutnud kui nüüd.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu