Sügisel kooli mineva Katariina ema Marit Okas (39) otsustas eelmisel kevadel tüdruku veel aastaks lasteaeda jätta. Ka vanuse poolest on Katariina “piiri peal”. Koolikohustuslik on laps, kes saab 1. oktoobriks 7aastaseks. Tüdruku sünnipäev on 3. septembril, mis tähendab, et esimese koolipäeva aktusel oleks ta olnud veel viimaseid päevi kuueaastane. Nüüd saab ta kooli minnes kohe kaheksa.

“Tegelikult on Katariinaga üldse pikem lugu. Ta on selline laps, kes pole sünnist saadik korralikult maganud – esimest korda magas ta terve öö alles kuueaastaselt. Päeval see tema tegevuses ei kajastunud – ta on rõõmus, aktiivne, sööb hästi,” räägib ema. “Aga ta lihtsalt ei jäänud magama. Oli vaikselt oma toas, teki all, mänguasjad võtsime ära, siis mängis kätega. Juba varakult, kella seitsmest-kaheksast panime kõik tuled hämaraks. Käisin teda vaatamas – ta oli üleval kell pool kümme, pool kaksteist, vahel lausa kuni poole kolmeni öösel. Kogu pere magas ja maja oli vaikne. Hommikul läks lasteaeda, päeval ka ei maganud.”

Lõpuks hakkas pikk magamatus tugevalt tüdruku keskendumist häirima. “Kui olid pikemad magamata perioodid, oli ta päeval hajevil. Näiteks ei suutnud rääkida ühte pikka selget teksti. Tal polnud huvi ei lugemise ega kirjutamise vastu ning ma tundsin, et esmalt on oluline lapse öine unerežiim paika saada, alles siis võime kooliminekust rääkida.”

Pere püüdis ise lahendusi leida – vahetati tuba, voodit, vaadati toitumine üle –, kuni lõpuks jõuti lastepsühhi­aater Anne Kleinbergi juurde ning aastaid kestnud mure vaibus peagi. “Kui ma oleks seda varem teadnud!” tunnistab Marit, et vanemad kipuvad tihti valehäbi tõttu spetsialisti poole pöördumisega viimse hetkeni ootama.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu