Kuidas kulges beebiootus?

Stina: Täitsa hästi! Viimasel kuul läks natuke raskeks: ei saanud hästi kingapaelu siduda ja magada. Selline kummaline isu oli: sõin päevas ühe pomelo ära. Kuni raseduse lõpuni tegin tööd – kogu aeg mõtlesin, et jõuan veel selle ja selle ära teha. Lõpus ikka tundsin, et ma ei ole enam nii krapsakas.

Kuidas tervis oli?

Stina: 12. nädala paiku selgus, et mul on preeklampsia oht. See hirmutas alguses ära. Sõin kuni raseduse lõpuni selle ennetamiseks verd vedeldavat ravimit. Kuna ma ise olin enneaegne, arvasin kogu aeg, et mul tuleb ka enneaegne beebi. Sünnitusmajakott oli pakitud juba kuuendal kuul. Lõpuks läks isegi kümme päeva üle – siis tundsin küll, et aitab!

Kuidas läks sünnitus?

Stina: Kaks ööd-päeva olin ebaregulaarsete eeltuhudega kodus. Tahan väga kiita oma personaalset ämmaemandat Siiri Ennikat, kes teeb tööd hinge ja pühendumusega ja oli meile suureks toeks. Suhtlesime kogu aeg omavahel, et kaugel asi on. 27. detsembri päeval läksin avatust kontrollima. Ämmaemand ütles, et ootame veel ja kui midagi ei juhtu, siis õhtul teeme veed lahti. See tundus loogiline, kuna olin juba kaks ööd-päeva üleval olnud. Kui veed avati, läks päris kiiresti. Villem sündis vette – täpselt nagu olin ette kujutanud. Olin väga õnnelik selle üle!

Andre: Tuleb tunnistada, et see oli üks meeldejäävamaid ja erilisemaid kogemusi minu elus. Lapse sündimise hetk on midagi kirjeldamatut ja jääb kindlasti elu lõpuni eredalt meelde. Minu jaoks oli see ka suure ja kaua oodatud unistuse täitumine.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu