Enamasti algavad tunnid koolides 8.00. See tähendab ärkamist vähemalt tund aega varem. Mitte kõik lapsed ei ärka hommikul rõõmsa tujuga. On nii pahurdajaid kui ka neid, kes kuidagi voodist välja ei saa või kellel pole nii vara söögiisu. Palju leidub lapsi, kellele hommikul nii kiirelt tiksuv aeg on eriti veniv mõiste. Pole siis ime, kui hommikutunnist kujuneb paras kaos, mille käigus kõigi stressitase “punasesse” liigub ja tuju algavaks päevaks saab rikutud.­ Uurisime neljalt perelt, kuidas nad oma hommikuid haldavad.

Põltsamaal elav nelja koolilapse ema Heidi­ Paabort (41) ütleb, et asi on vägagi kinni ema-isa suhtumises ja ettevalmistuses. Ehk kui sa ise oma emotsioone valitseda ei suuda, siis ei õnnestu ka laste juhtimine. Heidi rõhutab, et väga oluline on vanemal oma unetunnid täis magada, sest teadupärast on väljapuhkamata inimene pire ja närviline ning pole siis ime, kui tekivad stressiolukorrad.

Ära unusta ennast!

Heidi hoolitseb hommikuti kõigepealt iseenda eest. Ta tõuseb enne koolilapsi kell 6.30, teeb end korda ning sööb hommikust. “Enda vajadused tuleb panna esiplaanile, siis ma ei lähe teiste pärast endast välja,” selgitab ta.

Kõige vanem tütar Merlin (16) ärkab hommikul ise ning temale teeb ema valmis võileiva. Seejärel äratab Heidi seitsmeaastased esimese klassi tüdrukud Helena ja Hanna. Ta laseb neil virguda umbes 5 minutit, misjärel tüdrukud võtavad juba eelmisel õhtul valmis pandud ­rõivad ning panevad ennast elutoas diivanil riidesse. Mõnikord mängib sel ajal telekas ja siis läheb riidessepanek konarlikumalt – tüdrukud unustavad end vaatama ja riietumine ununeb. “Kui telekas ei käi, on hommikud kindlasti rahulikumad ja kiiremad,” on ema tähele pannud.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu