Pakume Pere ja Kodu aprillinumbris taas mitmekülgset ja põnevat lugemist. Elutervet pöörasust toovad ajakirja Mihkel Raua ja Merle Liivaku kirja­tükid. Väike preili Mirjam Raud on raju tegelane, nagu paljud kahesed – jõudu on juba küllaga, aga mõistust mitte väga. Imetlust väärib Merle julgus lasta oma elul teinekord triivida hulluse piirini. Tõesti, mugavusest ei tasu kultust teha, võivad väikeste laste vanemad tõdeda eneseirooniliselt.

Selle ajakirja üks keskseid teemasid on laste mälu treenimine. Ma ise mõtlen ka, et väikelastele ja koolieelikutele on tähtede-numbrite õpetamisest olulisem just mälutreening, millest hiljem saab igasuguse õppimise nurgakivi. Hea mälu võib koolis päästa kimbatusest ka kõige laisema tegelase. Võime küll siunata päheõppimise mõttetust arvutiajastul, kuid baas­teadmised peavad siiski enda peas olema ning ühtki võõrast keelt ei saa selgeks sõnu meelde jätmata.

“Kas rahumeelne teismeiga on võimalik?” küsime ajakirjas vanematelt. Keeruline on ennustada puberteediga kaasnevaid torme, aga mõne turvavalli ehitamine tasub end ära. Meie artiklis räägivad vanemad, kuidas nad on püüdnud luua lapsega ühis­tegevusi, olgu selleks kasvõi koos rändamine. Kindlasti pole liigne arvutilembus teismelisele hea. Kui 15–20 aastat tagasi tõmbus tusameelne nooruk oma tuppa raamatut lugema, sai ta kaaslaseks rikkaliku silmaringi ja lugemisharjumuse. Arvutite maailm on küll köitev, kuid väga vähe vastu andev.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu