Kui kooliarst mu kaheksa-aastase tütre Hanna tervisekaardile kirjutas, et lapse üks õlatiib on teisest pisut kõrgemal, siis arvasin, et ta on mu kaksikud lihtsalt segi ajanud – sportlik ja liikuv Hanna, kes on juba mitu aastat käinud balletitrennis ega püsi pudeliski paigal, ei saa ju olla kõver! Minu silmale tundus viltune hoopis tema kaksikõe Helena rüht.

Yumeiho® terapeut Merilin Rohtma näeb Hanna moodi lapsi väga tihti. “Kooliarst on väga õigesti tähele pannud – tal on tõepoolest parem abaluu allpool ja väljaspool, vasak aga üleval. Siin on üsna kindel, et ka vaagen on paigast ära,” ütleb ta Hanna läbivaatust alustades. Nimelt algavad ebasümmeetriad kehas just paigast ära vaagnast. Samas pole tegemist mingi erilise nähtusega – koguni neli last viiest sünnib mõneti ebasümmeetrilise vaagnaga, kellel vähem, kellel rohkem. “Miks see nii on, pole uuritud, ja midagi ei juhtugi seni, kuni laps hakkab kõndima. Alles siis hakkab ta kogu kehaga ebasümmeetriat kompenseerima – pea hoiab otse, kuid kuna piltlikult öeldes on vundament viltu, hakkab lülisammas tekitama kompensatoorseid kõverusi, mis lõpuks võivad areneda skolioosiks,” selgitab ta. Skolioos on vildakselgsus ehk lülisamba kõverdumine külgede suunas. “Juba tekkinud skolioosist on lahti saada keerulisem. Tähtis oleks tegelda selle ennetusega,” lisab asjatundja.

Rohtma selgitab, et kõver lülisammas pole mitte lihtsalt iluviga, vaid mõjutab kogu organismi seisundit. “Me oleme nii ehitatud, et igale elundile on ette nähtud teatud ruum. Kui nihe on kasvõi ainult sentimeetri ulatuses, siis ei pruugi elund töötada enam nii efektiivselt, nagu loodus on ette näinud. Sentimeeter on keha seisukohast väga suur nihe.

Paigast nihkunud vaagna tõttu võib naistel esineda väga valulik menstruatsioon või tekivad raskused rasestumisel. Paljud noored neiud on hädas alaseljavalude ja valusate päevadega ega pruugi aimatagi, et selle põhjuseks võib olla paigast nihkunud vaagen ühes kõvera lülisambaga. Kui raam on viltu, on seda ka sisu. Halvimal juhul ei tööta see nii, nagu peab,” räägib terapeut. “Samuti esineb lastel peavalusid, mille algpõhjus võib olla just kõveras selgroos ja halvas rühis.”

Väikelapsed üldjuhul seljavalu ei kurda, seega ilmnevadki kehvast rühist tingitud hädad tüüpi­liselt puberteedieas ehk siis, kui noor inimene hakkab aastas 10–12 sentimeetrit pikkust juurde viskama. “Kiire kasvu iga on kõige kriitilisem, sest siis võivad muutused skeletisüsteemis tekkida mitte kuude, vaid lausa nädalatega. Hea, kui rühiprobleemid oleks enne seda korrigeeritud.”

Mida peaks vanem tähele panema?

Kui laps kooli läheb, muutub tema aktiivsus oluliselt. Koolilapselt eeldatakse palju rohkem istumist ja passiivsust ning siis võivad avalduda ka rühiprobleemid. Tüüpiline arvamus, nagu vajutaks selja kõveraks raske koolikott või üle õla kantav märss, ei pea Rohtma sõnul paika. Liiga raske või vale ergonoomikaga koti tarimine võib tema sõnul probleeme küll süvendada, kuid ei ole nende tekkimise algpõhjus.

Vanem saab ise märgata lapse halba rühti. “Näiteks eesvaates pange tähele tema rangluid – kas need asuvad sümmeetriliselt ühekõrgusel või on üks kõrgemal? Selja taga näitavad viltusust mitte kohakuti asuvad “tiivanukid”. Kui märkate lapsest tehtud piltidel, et ta hoiab pead kogu aeg ühele poole viltu, siis ka see on märk ebasümmeetriast,” õpetab Rohtma. “5–10 aasta vanusel lapsel tuleks ideaalis lasta selg spetsialistil üle vaadata. Mõned perearstid on juba ka saanud vastava väljaõppe, kuid üldiselt meil Eestis kahjuks skolioosi ennetusega ei tegelda ja sellepärast on siin ülioluline lapsevanemate teadlikkus – et nad oskaksid ise märgata probleeme ja otsida õigel ajal abi.”

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu