Kui Kristeriga kohtumiseks aega kokku lepime, arutleb ta kiirelt endamisi: “Viin vanema poisi lasteaeda ja kui ilus ilm on, läheme väiksemaga jalutama. Selle kellani ta magab ja siis on ta heas tujus veel küll.” Tavaliselt kuuleb sellist arutluskäiku beebiemmedelt. Krister jäi septembri keskel aastaks lapsehoolduspuhkusele ja elabki hetkel klassikalist beebivanema elu.

Põhjapanevate järelduste tegemiseks on kodus oldud aeg veel liiga lühike, kuid seda tõdeb Krister küll, et stressi on palju vähem. “Vähema magamise juures olen ma tegelikult puhanum. Päevad on täis teist­suguseid tegevusi, mis on palju stressi­vabamad.” Samas tunnistab mees, et päevad lähevad kiirelt ja aega on üllatavalt vähe. Suure osa argipäeva plaanidest hõlmavad ka vanema poja, kuuese Tristani laulutunnid ja ujumistrennid.

Kui hommikul on aega, jalutab Krister vankriga Kristiinest Kalamajja Niine tänavale, kus töötab laste emme, ajakirja Naisteleht + Naised peatoimetaja Manona Paris (41). Tankima – nagu issi ütleb, sest Robin saab lisatoidu kõrvale veel rinnapiima. “Tagasiteel jõuame võibolla ka Depoo turult läbi käia. Siis on vaja juba õhtusöök valmistada. Mulle väga meeldib süüa teha!” tunnistab Krister ja lisab, et peab igapäevaselt ka kodus koristama. “Ma ei pea end vähimalgi määral inimeseks, kes hooliks väga puhtusest, aga on hämmastav, kui kiiresti ületab segadus isegi minu taluvus­läve. Koristan pidevalt mingeid asju põrandalt ja üritan hoida olukorda enam-vähem taluvuse piiril.”

Robin paigal seisvas kärus ei maga, seega pole lootustki, et tõstad uinunud lapse rõdule ja saad ise toas toimetada. “Sooja ilmaga oli lihtsam, istusin pargipingile, liigutasin jalaga käru ja võtsin arvuti põlve peale,” muigab Krister, kes jäi koju Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhi kohalt ning püüab jätkuvalt end maailmas toimuvaga kursis hoida.

Kohati tundub, et Robin peab arvutit oma vanemaks vennaks, kelle peale tasub armukade olla. Ta lubab isal teha kõike muud, aga mitte arvutiekraanile keskenduda.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu