Sügelised on ligi 2500 aasta pikkuse ajalooga haigus, mida varasemal ajal seostati eelkõige ebapiisava hügieeniga. Ehkki tänapäeval pole hügieeni­tingimused enam suur probleem, levib nakkus ometi edasi. Eestis nakatub sellesse aastas keskeltläbi tuhatkond last ja täiskasvanut, kellest enamikul on kodu briljantselt puhas ja isikliku hügieeniga kõik kombes. Sügelislestaga võib nakatuda näiteks koolis, trennis, ühis­transpordis, lasteaias või töökohal. Nakataja ise ei pruugi aga aimatagi, et tal on sügelised.

Tallinnas Pelgulinnas elav kolme lapse ema Kadri Virunurm (30) meenutab selle aasta kolme kevadkuud kui ühte kõige hullemat perioodi, mis tal on tulnud oma lastega üle elada. Aprilli algul hakkasid Kadri vanimal lapsel, tütar Diorel (8) ühtäkki sõrmevahed hullupööra sügelema. Kuna Kadri oli andnud vahetult enne seda tütrele mitu korda palavikku alandavat siirupit, tekkis algul mõte, et äkki on lapsel allergia mõne siirupi koostisaine suhtes.

Igaks juhuks pöördus ema perearsti poole, kes heitis tüdruku täpilistele sõrmevahedele ja peopesadele pilgu peale, panigi diagnoosiks allergia ja määras kaks allergiavastast salvi nädalaste kuuridena. Sügelus aga ei tahtnud kreemitamisele alluda, hoopis süvenes. Ema hakkas tasapisi allergia­diagnoosis kahtlema. Perearst jäi aga endale kindlaks, arvates, et ehk tekkis allergia siis hoopis maasikatest – kuigi maasikaid oli tütar maitsnud vaid mõne üksiku. Selleks ajaks oli lööve levinud edasi juba ka jalgadele. Kadril oli lausa valus teises toas kuulata, kuidas tütar ennast kogu aeg kratsib.

Uus diagnoos: sügelised

Kolm nädalat hiljem hakkasid sõrmevahed sügelema ka keskmisel lapsel Ardenil (6). Kui Kadri Ardeniga arstile läks, mainis see nagu muuseas: “Näe, ongi sügelised, ostke apteegi käsimüügist sügeliste vastu salvi ja hakake ravima.” Kui ema seepeale küsis, kas ta peaks nüüd lapsed koju jätma või muud meetmed tarvitusele võtma, sai ta tohtrilt eitava vastuse. Ka ei pidanud perearst vajalikuks, et kogu pere ravikuuri läbi teeks, kuigi ravimi infoleht ja mitu teist arsti seda soovitavad. Kaks päeva hiljem hakkas ennast kratsima ka pere noorim laps Loreen (4).

Apteegist öeldi Kadrile, et sügeliste vastu on müügil vaid üks salv, Benzotal. Kui kogu pere kokku määrida, jätkunuks neli eurot maksnud tuubist napilt üheks päevaks. Nii käis naine iga päev kodu kõrval asuvas apteegis aina uusi tuube ostmas, kulutades kahe nädalaga ravimile ligi 80 eurot. Kuid tolku polnud midagi, lapsed sügelesid samamoodi edasi, iga kadunud punni asemel tuli mujale mitu uut.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu