Sel hetkel polnud vanemad kuulnudki, et ühel lapsel saaks esineda suulõhe kahel pool korraga. Aga just selline diagnoos nende kõhubeebile pandi. Mairika (31) sõnul ei olnud niivõrd hirmutav terviserike ise kui kartus, et nad võivad beebi kaotada: “Mia suulõhed avastati 22. nädala ultraheliuuringul. Kohe tehti mulle ka looteveeanalüüs, et tuvastada, kas beebil on arengus mingeid suuremaid kõrvalekaldeid, mille puhul oleks mulle meditsiinilistel kaalutlustel suure tõenäosusega abort tehtud. See oligi meil mehega kõige suurem hirm – me ei soovinud oma titat kaotada.”

Et rasedus oli juba päris kaugele arenenud, siis tulid looteveeuuringu vastused tavapärase kolme nädala asemel juba 24 tunniga ning noorte vanemate suureks rõõmuks ei näidanud need ühtegi suuremat kõrvalekallet – Mia võis jääda Mairika südame alla edasi kasvama.

Järgmine kartus, mis vanemaid tabas, oli see, et Mia peab oma lapsepõlvest suure osa haiglates veetma, kuna vajab palju operatsioone ja arstiabi. Noor pere pabistas ka finantsilise olukorra pärast – Mia kõrvalt ei saa ema niipea tööle naasta, tal on vaja pikemat aega kodus viibida. Need hirmud hajutas aga Mia kirurg, kes ütles, et suurem osa operatsioone tehakse lapsele juba esimesel eluaastal ning need ei tähenda pikki haiglasviibimisi. Arsti kogemusele tuginedes on enamus lapsi lasteaiaealiseks saades juba sellises seisundis, et saavad edukalt hakkama lasteaias käimisega. Seega ei tähenda sellise lapse kasvatamine perekonnale suuri elukorralduslikke muutusi.

Mitte ainult kosmeetiline mure

Mairika sõnul on suurim suulõhedega kaasnev valearusaam, et seda peetakse vaid kosmeetiliseks defektiks. “Mind on palju lohutatud, et oh, pole midagi, väike opp ja ongi korras. On küsitud, et millal see operatsioon siis ära tehakse. Sellisel puhul olengi vastamisega natuke kimbatuses, sest operatsioone tuleb teha palju ja seda terve Mia elu jooksul.”

Suulõhesid on erinevaid: ainult huulelõhe, ainult suulaelõhe, ühepoolne või kahepoolne; mõnel lapsel on kaasatud ka igemekaar, mõnel on see aga terve. Ka lõhede ulatused on erinevad. “Paistab, et Mia on saanud endale kogu kupatuse,” nendib Mairika ja lisab: “Tal on kahepoolne huulelõhe, täielik suulaelõhe ja lõhed läbivad ka igemekaart.” Suulõhedega lapsi sünnib Mairikale teadaoleva info kohaselt Eestis igal aastal umbes 15-20.

“Üks suurimaid raskusi suulaelõhega lastega on beebi toitmine, sest imemine on lapsele raske või sageli lausa võimatu. Selliste beebide toitmiseks on olemas spetsiaalsed pudelilutid, kust laps saab toidu kätte ilma imemata. Last tuleb toita püstises asendis, et toit läheks alla, mitte ei voolaks kohe tuldud teed tagasi. Äärmisel juhul paigaldatakse toitmiseks sond. Meie Mia hakkas õnneks kohe pudelist ilusti sööma ja pääses sondiga toitmisest,” kirjeldab ema tütre toitmisega kaasnevaid iseärasusi.

Miat ootavad elu jooksul ees mitmed operatsioonid, mille käigus parandatakse nii söömisel tekkivad probleemid kui ka suures osas kosmeetilised ja hambumusega seonduvad mured. “Esimesel eluaastal tehakse Miale mitu operatsiooni. Nendega suletakse huule- ja suulaelõhed. Seitsmenda eluaasta paiku tehakse luusiirdamine igemekaarde. Umbes siis, kui laps saab täisealiseks ja on lõpetanud kasvamise, tehakse vajadusel nina ja lõualuu korrigeerimine. Mõned neist operatsioonidest toimivad mitmes osas, sest on kas liiga keerukad või vajavad hiljem korrigeerimist. Elu jooksul vajab laps kindlasti logopeedi abi ja hambumuse parandamist breketite abil, võib-olla ka paari hamba­proteesi. Lapsel võib esineda kõrva­põletikke ja kuulmislangust, kuna avatud suulae tõttu on kuulmisteed välistele ärritajatele tavapärasest rohkem avatud,” on Mairika ja ta abikaasa Ivo (37) end asjade tulevase käiguga detailselt kurssi viinud.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu