Kuidas beebiootus möödus?

Mari-Lin: Olen üks neist, kellel on kogu raseduse ajal süda paha. Aga kuna tead, et lõpuks on nii suur rõõm, siis kannatad kõik ära. Otto tuli meile suhteliselt ootamatult: väga oodatud laps, aga mitte otseselt planeeritud. Issi oli samal ajal Aafrikas, kui triibud sain.

Erik: Olin samas ajavööndis ja pidasin veel eelmisel õhtul telefoni teel läbirääkimisi, kas minna Nordicat tegema või mitte. Õhtul kell üksteist ütlesin, et okei, kokku lepitud. Ja hommikul tuli sõnum, et saan lapse ka! Olen palju mõelnud sellele, et kuidas nii – kõik korraga?!

Seega meeldiv üllatus?

Mari-Lin: Oleme üle kümne aasta koos olnud, aga lapsi pole otseselt juurde planeerinud. Erik on öelnud, et tema tahaks juba küll. Ise arvasin, et las olla – olin otsustusvõimetu. Ju siis Otto mõtles, et emme ei suuda ära otsustada ja ma lihtsalt tulen.

Erik: Kui keegi minuvanune loeb ja mõtleb, kas saada veel isaks ja kas on lahe lapsega mässata – ausõna, jube kihvt on! Mäletan küll, kuidas Otto Hiigelvend tita oli, aga mitte emotsioone ja et oleks aega olnud. Nüüd mäletan täpselt iga nädalat.

Mari-Lin: Võtad asju täiesti teisiti – rahu ja mõnuga. Muidugi, Otto on ka rahulik laps. Ise oleme itaalia pere tüüpi tegelased, Otto on kõige rahulikum. Täitsa piinlik on mõnikord, kui tõmbad tühise asja peale kisma üles ja Otto vaatab suurte silmadega. Hästi hea kasvataja on meie ellu tulnud.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Pere ja Kodu